Väravaklapi liikumine

Kuivärava klappon suletud, saab tihenduspind tihendamiseks tugineda ainult keskmisele rõhule, see tähendab, et värava tihenduspinna teisel küljel oleva klapipesa külge surumiseks tuginetakse ainult keskmisele rõhule, et tagada tihenduspinna tihendamine, mis on isetihenduv. Enamik väravaventiile on sunniviisiliselt tihendatud, see tähendab, et kui ventiil on suletud, tuleb värav välise jõuga vastu klapipesa suruda, et tagada tihenduspinna tihedus.
Väravaklapi värav liigub lineaarselt koos klapivarrega, mida nimetatakse ka tõusvaks varre väravaventiiliks. Tavaliselt on tõstevardal trapetsikujulised keermed. Klapi ülaosas oleva mutri ja klapi korpusel oleva juhtsoone kaudu muudetakse pöörlev liikumine lineaarseks liikumiseks, see tähendab, et töömoment muudetakse tööjõuks. Kui ventiil avatakse, kui värava tõstekõrgus on 1:1 korda suurem kui ventiili läbimõõt, on vedelikukanal täielikult blokeeritud, kuid seda asendit ei saa töötamise ajal jälgida. Tegelikus kasutuses kasutatakse klapivarre tippu märgina, see tähendab asendit, kus seda ei saa avada, selle täielikult avatud asendina. Temperatuurimuutustest tingitud lukustumise nägemise arvestamiseks avatakse see tavaliselt ülemisse asendisse ja seejärel tagasi 1/2-1 pöördeni, kui täielikult avatud klapi asend. Seetõttu määratakse klapi täielikult avatud asend vastavalt värava asendile (st käigule). Mõned väravaklapi varre mutrid on seatud väravale ja käsiratta pöörlemine paneb klapivarre pöörlema, mis tõstab värava üles. Seda tüüpi ventiili nimetatakse pöörleva varrega väravaventiiliks või tumeda varrega väravaventiiliks.